EPD ehk environmental product declaration on toote keskkonnadeklaratsioon. Tegu on avaliku dokumendiga, millel on esitatud toote süsinikujalajälg ja hulk muid näitajaid. EPD on vabatahtlik dokument. Euroopa Liidu ehitustoodete määrus (CPR) muudab ehitustoodete jaoks süsinikujalajälje arvutamise järk-järgult kohustuslikuks. Kui tootegrupile on süsinikujalajälje arvutus ja deklareerimine muutunud kohustuslikuks, asendab toimivusdeklaratsioon Euroopa Liidus EPDd. Seni aga on esitatakse vastavad andmed EPDl.
Tulemused on arvutatud etappide ja moodulite kaupa. See tähendab, et on võimalik selgelt eristada, milline on tootmisetapi mõju ja milline on näiteks toote paigaldamise või lõpuks ümbertöötlemise mõju.
EPD koostamise protsessi saab jagada üsna hästi eristuvateks etappideks.
Esimese kahe etapi puhul on suurim töökoormus tootjal (ja konsultandil, kui
tootjal aitab koostada EPDd konsultant). Järgmises etapis on vaja protsessi
kaasata tõendaja ja viimase etapi ehk EPD avaldamisega tegeleb EPD programm.
1. Projekti ettevalmistus
2. Andmete kogumine ja analüüs ning dokumentide vormistamine
3. EPD ja projekti aruande tõendamine
4. EPD avaldamine
Projekti ettevalmistus
Nagu iga projekti puhul, algab ka EPD koostamise projekt ettevalmistusest.
Võib-olla esimene küsimus peaks olema, kas tootjal on oskused ja vahendid, et
EPD ise koostada või läheks selle jaoks vaja konsultandi abi. Konsultant aitab
navigeerida juhendite ja reeglite rägastikus, aga kui tegu on lihtsa projektiga
või tootjal on juba EPD koostamise kogemus, võib ise analüüsi ja dokumentide
vormistamine olla võimalik lahendus. Tootjal on lubatud EPD ise koostada –
selleks ei ole vaja pädevustunnistust, kutset ega mingit muud sarnast luba.
Seejärel võiks panna paika, millistele toodetele on EPDd vaja – kas kogu
tootepargile või näiteks ainult enim müüdud tootevariatsioonile. Teatud
tingimustel on võimalik EPDle kaasata mitu toodet kas näiteks ühe keskmistatud
tulemusega või esindada kõige suurema mõjuga toote abil ka kõiki teisi
kaasatuid tooteid.
Keskmistamise ja grupeerimise reeglid sõltuvad väga EPD programmi nõuetest.
Sellega jõuamegi järgmise mõttekohani – EPD programm. Euroopas on nüüdseks mitu
EPD programmi ja mõnes riigis on neid lausa rohkem kui üks. Eestis hetkel veel
ühtegi pole, kuid EPD kehtib ülemaailmselt, mistõttu võib Eesti tootja oma EPD
avaldada ka mõnes naaberriigi programmis. Lähimad on näiteks Soome
Rakennustieto, Rootsi The International EPD System ja Norra EPD Norge. EPD
programm tuleks ära valida juba enne andmete analüüsi ja EPD dokumendi
vormistamist. Projekti poole peal on võimalik programmi muuta, aga see tähendab
lisatööd ja -vaeva ning teatud juhtudel ka analüüsi ümbertegemist. Kõik EPD
programmid lähtuvad samadest standarditest, aga neil on siiski piisavalt palju
ruumi kehtestada täiendavalt oma reegleid. Näiteks lubab Soome programm
Rakennustieto esitada ühel EPD-l eraldi mitme toote tulemused. Üldiselt lubavad
kõik teised programmid ühe tulemustekomplekti EPD kohta. Lisaks teatud
varieeruvustele reeglites ja nõuetes, erinevad programmide
hinnastamispõhimõtted väga suures ulatuses. Mõni küsib fikseeritud tasu
avaldatud EPD hulga järgi, kui teine on näiteks kehtestanud lisaks veel liikmemaksu
ettevõtte suuruse järgi. Kokkuvõttes võivad hinnad erineda lausa kümnekordselt.
Tootjale on see kindlasti oluline mõttekoht.
Andmete kogumine ja analüüs ning dokumentide vormistamine
Kui on selge, millises programmis EPD avaldatakse ja mis tooted analüüsi
kaasatakse, võib alustada andmete kogumisega. Üldiselt tuleb info koguda ühe
aasta kohta. See ei pea olema kalendriaasta, vaid võib olla lihtsalt 12
järjestikku kuud.
Infot on vaja kõige kohta, mis tuleb tehasesse sisse ja mis sealt väljub.
Arvestama ei pea aga töötajate tööle sõite, reklaami mõjusid, kontori
ülalpidamist ja muud sarnast. EPD puhul analüüsitakse tootmisega seotud
mõjusid. Nendeks loetakse ostetud toorained ja nende transport, tehase energia-
, kütuste- ja veetarve toodete toomiseks ning tootmisel tekkinud jäägid,
jäätmed, kõrvaltooted.
Mida rohkem infot tootja toorainete kohta teab seda parem. Näiteks on EPDga
tooted üldiselt madalama tulemusega kui andmebaasist saadud konservatiivsed
väärtused sama toote kohta. Kui tootja kasutab materjali, millel on EPD olemas,
tasub EPDd kindlasti analüüsis arvesse võtta.
Kui analüüs on tehtud, tuleb saadud tulemused esitada EPD peal. Lisaks peab EPD
kirjeldama põhilisi eeldusi, millest analüüsis lähtuti. Mõnes EPD programmis on
EPD kujundusele ja vormingule ranged reeglid, teises on koostajal käed vabamad
– näiteks saab tootja kujundada EPD täiesti oma brändingu järgi.
Lisaks EPDle tuleb koostada ka projekti aruanne. Kui EPD on avalik dokument,
siis projekti aruanne on konfidentsiaalne ja ei kuulu avalikustamisele.
Projekti aruanne kirjeldab analüüsi lähemalt ja selle eesmärk on aidata
tõendajal oma tööd teha.
EPD ja projekti aruande tõendamine
Eelmises lõigus jõudsimegi juba tõendamise juurde. Iga õige EPD peab olema
tõendatud. Kui EPDd võib koostada igaüks, siis tõendamist saab teha ainult
sõltumatu kolmas osapool, kelle on selleks vastav pädevus. Seda kontrollib EPD
programm. Igas programmis on omad tõendajad. Mõni tõendaja võib olla seotud ka
mitme programmiga. Olenevalt programmist võib tõendamise protsess pisut
erineda. Mõnes programmis määrab programm projektile tõendaja, teises
programmis peab tootja ise leidma oma projektile tõendaja ja sõlmima temaga
vastavad kokkulepped.
Kui tõendaja on määratud või leitud, käib protsess nii, et tõendaja vaatab läbi
nii projekti aruande või EPD dokumendi ja annab mõlemale oma tagasiside. EPD
koostaja peab siis dokumentidesse viima vajalikud muudatused. Kui tõendaja on
kõigega rahul ja kinnitab, et EPD vastab kõigile kohalduvatele reeglitele ja
nõuetele, on EPD tõendatud.
EPD avaldamine
Tõendamise järel on järgmine samm avaldamine. Sellega tegeleb EPD programm. Ka
siin on programmide vahel nüanssides erinevusi, aga lõpptulemuseks on EPD
programmi andmebaasis avalikult nähtav EPD.
Edasine tulevik
Üldjuhul kehtib EPD viis aastat. Kui selle aja jooksul toimub tootmisprotsessis
või toorainetes märkimisväärseid muutusi, on vaja EPDd vahepeal uuendada.
Samuti on lubatud EPDd uuendada tootja soovil, kui näiteks on vaja
vahetada toote pilti või kirjeldust, muuta ettevõtte nime või leidis tootja
midagi muud, mida kohendada soovib.
Kui see viis aastat läbi saab, siis kaotab EPD oma kehtivuse. Juhul kui algse
analüüsiga võrreldes pole suurt midagi muutunud, on uuendamine lihtne protsess.
Kui aga vahepeal on ikkagi toimunud arvestatavad muutused, tuleb kogu protsess
alates analüüsist ja tõendamisest uuesti läbi käia.
Antud kirjeldus käib EPD kohta, mille tõendab sõltumatu kolmas osapool. Lisaks
on veel võimalik, et tootja laseb akrediteeritud asutusel oma EPD koostamise
protsessi sertifitseerida. See tähendab aga, et tootja peab teemaga olema väga
kursis ja teadma, mida teeb.